Kääne | Küsimus | Näide |
Nimetav | Kes? Mis? | paber |
Omastav | Kelle? Mille? | paberi |
Osastav | Keda? Mida? | paberit |
Sisseütlev | Kellesse? Millesse? | paberisse |
Seesütlev | Kelles? Milles? | paberis |
Seestütlev | Kellest? Millest? | paberist |
Alaleütlev | Kellele? Millele? | paberile |
Alalütlev | Kellel? Millel? | paberil |
Saav | Kelleks? Milleks? | paberiks |
Rajav | Kelleni? Milleni? | paberini |
Olev | Kellena? Millena? | paberina |
Ilmaütlev | Kelleta? Milleta? | paberita |
Kaasaütlev | Kellega? Millega? | paberiga |
-gi ja -ki liidete kasutamine
-gi tuleb siis, kui sõna lõppeb heliliste täishäälikutega; a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü või heliliste kaashäälikutega; j, l, m, n, r, v.
Nt: tubagi, majagi.
-ki tuleb helitute häälikute puhul- k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž.
Nt: kasski, treppki.
Algustäheortograafia
Saated, pealkirjad ja teoste nimed: kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides.
Näiteks: raamat ,,Harry Potter ja tarkade kivi”, ,,Aktuaalne kaamera’’.
Ajalehtede ja ajakirjade nimed: läbiva suure algustähega, jutumärkideTA.
Näiteks: Äripäev
Isikute nimed: läbiva suure algustähega, välja arvatud liigisõna.
Näiteks: Mari Hobune, koer Muri.
Kohanimed: suure algustähega, välja arvatud liigisõna.
Näiteks: Koguva küla, Jõgeva linn.
Ehitised, hooned: suure algustähega.
Näiteks: Big Ben.
Ajaloosündmused: suure algustähega, liigisõnad väikese tähega.
Näiteks: Jüriöö ülestõus.
Autasunimed: läbiva suure algustähega.
Näiteks: Nobeli auhind.
Üritused (üldnimelised): väikese algustähega.
Näiteks: jõulupidu.
Üritused: läbiva suure algustähega.
Näiteks: Magusafestival, Tallinn Coffee Festival.
Kaubanimed: läbiva suure algustähega.
Näiteks: Alma piim.
Mõned lühendid: suure algustähega.
Näiteks: AS, OÜ, MTÜ, SOS, OM.
https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=2&p1=7
Välted
I välde- lühike silp
Näiteks: kala, kodu.
II välde- pikk silp+ tavaline rõhk
Näiteks: nutma, kapid.
III välde- pikk silp+ ekstrasilp
Näiteks: nutta, vastuvõtt.
1-silbilised sõnad on kolmandas vältes.
Tsitaatsõnad
Tsitaatsõnad on näiteks: bowling, fan-club, coca cola.
Tsitaatsõnu tuleb käänata ülakoma abil.
Näiteks: Lähme bowling’ut mängima! Lisame toidule carry’t, et toit oleks maitsekam.
Tsitaatsõnad erinevad võõrsõnadest kirjapildi poolest, see tähendab, et võõrsõnad on kodunenud.
Näiteks: kokakoola, karri.
Lühendamine
Lühendamist kasutatakse enamasti konspektides, see aitab osade sõnade ja lühendite pealt aega kokku hoida, kuid lühenditel peab olema kokkuleppeline tähendus ja peavad olema arusaadavad.
Mõned lühendid näiteks:
s.t- see tähendab
nt- näiteks
NB!- pane tähele
a- aasta
dets- detsember
aj- ajutine
€- euro
rtj- raudteejaam
&- ja
stj- saatja
Ik- isikukood
Mnt- maantee
KÜ- korteriühistu
kd- köide
Omadussõnade võrdlusastmed
Keskvõrre- kõige ülivõrre- lühike ülivõrre
Näiteks:
Ilus- ilusam- kõige ilusam; ilusaim
Armas- armsam- kõige armsam; armsaim
Õnnelik- õnnelikum- kõige õnnelikum; õnnelikem
Südi- südim- kõige südim
Hea- parem- kõige parem; parim
Lauseliikmed
Öeldis- mida teeb?
Alus- kes? Mis?
Sihitis- kellele/ millele suunatud? Keda? Mida?
Öeldistäide- kes? mis? Missugune? Kuulub ,,olema” juurde.
Määrus- kohamäärus(kus? kuhu?), viisimäärus(kuidas?), ajamäärus(millal?), hulgamäärus(mitu? kui palju?)
Täiend- missugune? Kelle? Mille? Kuulub nimisõna juurde.
Üte- sõna, mis väljendab lauses kellegi poole pöördumist.
Lisand- täpsustab ja täiendab põhisõna.
Rindlause
Rindlauses on vähemalt kaks öeldist ja osalausete vahel on rinnastusseos.
Rinnastatud osalauseid saab eraldada komaga, sidesõnaga ja kooloniga, mõttekriipsuga või semikooloniga. Semikoolon tuleb siis, kui on pikem lause ja lauseosad on nõrgemalt omavahel seotud.
Koma pannakse sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette. Koma ei panda sidesõnade ja, ning, ega, kas, või ette.
Näide komaga eraldamisest:
Lapsed mängivad õues palli, õues on päiksepaisteline ilm.
Näide koma ja sidesõnaga eraldamisest:
Noored käisid looduses matkal, aga õues sadas lund.
Näide kooloniga eraldamisest:
Poes oli ainult kolme mahla: õunamahla, apelsinimahla ja tomatimahla.
Näide mõttekriipsuga eraldamisest:
Päikesepaiste, lumesadu ja tuul- need on möödunud nädalat iseloomustavad ilmad.
Põimlause
Lauses on pealause ja kõrvallause. Pealause eraldatakse kõrvallausest alati komaga. Põimlauses võib olla ka ja, ning, ega, või ees koma. Koma ei panda lause alguses kõrvuti olevate sidesõnade vahele. Koma pannakse sidesõna ette, kui sidesõnadele nagu, otsekui, kui järgneb öeldis.
Põimlause näide:
Tiigis, kus ujusid pardid ja kalad, sukeldus part, kes oli vana aga energiline, ning ujus kala, kes oli noor ja aeglane.
